Sünonüümid

Mul olid kõik õiged (20/20)

Rebase vaba päev

Kord tekkis rebasel vaba päev ja tal ei olnud selle päevaga midagi peale hakata. Ta mõtles, et lihtaslt istub ja unistab, aga enne teeb väikese puhkuse. Unes nägi ta, et ta on metsa kõige kiirem liduja ja, et ta suudab ära lipata kõigi loomade eest. Peale seda, kui ta oli üles ärganud, läks ta metsa jalutama, et värsket õhku hingata. Metsas sai ta kokku hundiga ning ka temagi ühines rebasega. Nad hakkasid teineteisele oma elust jutte pajatama ning mõlemad kuulasid huviga teise jutte. Nii veeres rebase vaba päev õhtusse ning saabus aeg magama minna. Enne magama minekut tegi ta väikese hääleharjutuse ka, ajas väikest laulujoru. Peale seda läks ta magama.

Släng ja kirjakeel

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh , kui tore oli sooja ja valgessee tuppa tulla! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi ning kaugemal nurgas seisis hobune. Muidugi oli temagi sünnipäevale kutsutud. Kui sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaliselt kooke ja kukleid. Koogid olid ilmelt üsna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nähes teatas Tommi , et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.

Kordamine

1. Kuulamine : 100%

2. Otsekõne, harjutus 2 :100%
                     harjutus 3 :100%
                     harjutus 6 : 100%

2. Liitlause, harjutus 2 :86%
                  harjutus 4:40%
                  harjutus 5 :71%

3. Lihtlause, harjutus 2:90%
                 

Omaloominguline valm

Rebane ja toonekurg

Elas kord rebane, kes oli suur ja uhke.Juba tema kasukas oli puhas ja läikis. Ta jalutas ringi mööda metsi ja soid ja noris teisi loomi ja linde. Ta ei meeldinud mitte kellegile, kuna ta õiendas kõigiga.Tegelikult aga seesmiselt oli ta arg ja ei suutnud taluda teiste solvanguid, aga talle pole neid kunagi julgetud öelda, kuna teised kartsid teda ja arvasid, et kui nad talle midagi halba ütlevad, saavad nad kohe millegi hullemaga vastu.
Elas ka toonekurg, kes ei teadnud sellisest rebasest midagi. Toonekurg oli vaikne ja rahulik ja kui keegi temaga õiendama ei hakanud, ei teinud ka tema seda.
Ühel päeval aga, kui tegi toonekurg jalutuskäiku, et värsket õhku hingata, tuli talle vastu rebane. Toonekurg ei osanud arvatagi, et rebane on tegelikult õel ja õiendab. Toonekurg lausus viisakalt :"Tere" , aga vastuseks sai ta :" Sul on hoolitsemata suled". Selle peale läks toonekurg närvi, sest ta hoolitses oma sulestiku eest väga, tal ei olnud see kunagi must ega räpane, alati oli see puhas ja korralik. Ta mõtles hetke ja ütles natuke kõvema häälega : " Sina, ennasttäis rebane, ära tule minuga õiendama, vaata enda kasukat ennem ja siis ütle minu sulgede kohta. Ja su koon ... see on ju lihtsalt jube, kui must." Selle peale solvus rebane hingepõhjani ja jooksis sealt kaugele, oma pessa ära. Toonekurg aga jätkas rahulikult oma jalutuskäiku ja oli õnnelik, et oli saanud sellisele õiendale vastu hakata.

Loo moraal : Ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks !

Valm

1. Valm on õpetliku sisuga mõisteluuletus või - jutt.
2. Enamasti on valmi tegelasteks loomad, harvemini inimesed, esemed ja jumalad.
3. Loomadele antakse tihti omadusteks : kaval, salalik, kuri, arglik, mõtlematu, hooplev.
4. Valmid on pärit Idamaadest, Vana-Kreeka kaudu jõudsid need Euroopasse.
5. Kaks kuulsat valmikirjanikku on : Aisopos, Jean la Fontaine. Kaks kuulsat valmi on : "Aednik ja tema härra" ja "Hunt ja kägu".

Kordamine (rahvaluule) 2

1. Keelt peksma. Keelt kastma. Keele viib alla.
2. Keele peal olema.
Hammustas keelt.
Hing on keele peal.
Jookse nii, et keel vesti peal.
Keel ei paindu rääkima.
Keel libe, aga meel on tige.
Keel  nagu suulae küljes kinni.
Keele peal on, aga meelde ei tule.
Keelt painutama.
Pipart keelele raputama.

Kordamine (rahvaluule) 1

1. 100 % õige
2. 100 %  õige
3. 93 % õige  3. Vanasõnad on ka : Töö kiidab tegijat   5. Kõnekäänd on ka : kallas nagu oavarrest
4. 100% õige

Ülesanne 3. Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine1) Mine aadressile http://www.koolielu.edu.ee/ortograafia/. 2) Võta sisukorrast "Kokku- ja lahkukirjutamise" peatüki alt lahti alapeatükk "Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine". 3) Vaata üle reeglid ning pane kirja nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhireegel. 4) Tee ära harjutused 1 ja 2. 5) Harjutuste täitmisega paralleelselt tee ajaveebis oma vigade parandus: kirjuta üles sõnad, milles eksisid, ja koosta nendega laused. Lausete alla kirjuta, mitu protsenti õigeid vastuseid harjutuses said.

Ülesanne 3. Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine

1) Mine aadressile http://www.koolielu.edu.ee/ortograafia/.
2) Võta sisukorrast "Kokku- ja lahkukirjutamise" peatüki alt lahti alapeatükk "Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine".
3) Vaata üle reeglid ning pane kirja nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhireegel.
4) Tee ära harjutused 1 ja 2.
5) Harjutuste täitmisega paralleelselt tee ajaveebis oma vigade parandus: kirjuta üles sõnad, milles eksisid, ja koosta nendega laused. Lausete alla kirjuta, mitu protsenti õigeid vastuseid harjutuses said.

Põhireegel:  Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat).


Harjutus:
1: 85%   Valesti läks märja turba hunnikud: Märja turba hunnikud olid tööstuse kõrval.
Veel läks valesti Küpse vilja pead: Küpse vilja peadest saab leiba teha.
Veel läks valesti Selle tubli koori juhid: Selle tubli koori juhid on väga usinad.


2:  85% Valesti läks sõna suuskade otsad.: Suuskade otsad olid lumised.
Veel läks valesti kuldsõrmus: Isa kinkis emale kuldsõrmuse.
Veel läks valesti lõppsõna: Lõppsõna oli sellel loengul pikk.

Ülesanne 4. Muu sõnaliik ja nimisõna

1) Mine aadressile http://www.koolielu.edu.ee/ortograafia/.
2) Võta sisukorrast "Kokku- ja lahkukirjutamise" peatükist lahti alapeatükk "Muu sõnaliik ja nimisõna"
3) Vaata üle reeglid ning pane kirja põhireegel.
4) Tee ära harjutused 1,2,3 ja 4.
5) Harjutuste täitmisega paralleelselt tee ajaveebis oma vigade parandus: kirjuta üles sõnad, milles eksisid, ja koosta nendega laused. Lausete alla kirjuta, mitu protsenti õigeid vastuseid harjutuses said.


Põhireegel:  Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat.


1. 100%


2.100%


3. 100%


4.100%

Ülesanne 2 (sünonüümid ja antonüümid)

Mine Interneti-aadressile http://www.eki.ee/dict/ ja otsi sünonüümisõnastikust järgmiste sõnade sünonüümid:

vaene - varatu
roheline - haljas
laps - väike inimene
jooksma - punuma, liduma
julge - kartmatu, kartuseta, kartmatu meelega
õpilane - kooliõpilane, koolilaps
sööma - einestama
ohtlik - ohurikas
meeldima - meeltmööda, meelepärane
väljamõeldis - fantaseering, mõttekujutelm

NB! Kui sellest sõnaraamatust ei leia sobivat vastet, mine leheküljele http://www.keeleveeb.ee/ , ava sünonüümisõnastik ja esita seal päring uuesti.
Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:

sile - kortsus
helde - kitsi
sitke - pehme
lähedane - kauge
värske - roiskunud
ärev - rahulik
virk - laisk
lõbus - rõõmutu
kitsas - lai
hapu - magus
raske - kerge
tuhm - ere
puhas - määrdunud, räpane

Leitud sünonüüme ja antonüüme kasutades koosta 20-lauseline põnev jutt. Pealkirjasta see ning publitseeri oma ajaveebis. Tõmba kasutatud sünonüümidele ja antonüümidele joon alla.

  

 Kartmatu karu 

  
Kord elas rohelises metsas üks karu, kes oli väga arg. Ta kartis kõike, isegi hiiri. Karu tahtis sellest halvast asjast vabaneda. Ühel päeval tuli talle aga külla tema kauge sugulane rebane. Rebane kuulas karu mure ära ja otsustas teda aidata. Rebane mõtles ka sellele, et kui ta kõike kardab, siis ju ta ei jookse ka kiiresti. Esmalt rääkis ta karule kiire jooksu põhitõdedest, harjutasid natuke ning varsti jooksis karu vilkalt ringi. Karu aga kartis endiselt kõike. Rebane arvas, et seda asja saab parandada. Rebane kutsus kohale oma vana sõbra Villu. Villu on väga tusane ja tuhmi värviga, kortsus ning tundus väga hirmuäratav. Ühtlasi oli ka Villu väga virk.Kui karu teda nägi, hakkas ta kohe karjuma ja jooksis minema, kuid rebane jooksis talle järgi. Võttis ka Villu kaasa, kuid karu hoidis silmi kinni, sest ta kartis väga vaadata. Rebane palus tal silmad avada, lohutas teda ja ütles, et Villu on tema sõber ja ei tee talle midagi. Karu avas vähehaaval silmad ja avastas, et ta polegi nii hirmus ja jube. Nüüd oli aeg natuke karu tugevamaks treenida. Tõstisd lõuga ja tegid kätekõverdusi.Nüüd pidid karu ja Villu jõudu katsuma, sest see tõestas, kas karu on ka midagi treeninud. Villu on küll väga tugev, aga karu ikkagi võitis ta ära. Karu tundis ennast seejärel väga uhkena ja rahulikult.Nad einestasid ka peale treeningut kõik koos. Tänu tema sõbrale rebasele ja tema sõbrale Villule sai karu lahti hirmust ja lisaks sellele sai ka tugevamaks ja jookseb kiiremini, nüüd ongi ta kartmatu karu.